Leidsin ühe kirjutise millega olen püüdnud soome elu iseloomustada.
Kirjapilt muutmata.
Aeg vast möödunud sügisest.
Masendavam pool ;)
Nigu Sami Lotttila sulest
Ümbritsev
Elu on selline mida ei saagi üldsusele näidata sellisena nagu tegelikult on.
Suht kunstlik nagu soomes ikka.
Emotsioonitu ja nööripidikäiv.
Vaba aeg möödub baaris viina kallates ja masendusega samme mõõtes.
(vb näilisus aga soomlased on masendunud rahvas)
Miski juhib seda elamist ja see pole sina ise.
Vabad valikud on su eneseteha, peaasi, et see on kellegipoolt paika seatud ja punaseks maalitud.
Väga turvaline ühiskond mis oma reeglite ja bürokraatiaga rõhub ja olles väljapoolt tulnu mõtled, et kas see ongi ideaalne?
Kaif ja edasiminek tuleb pisikestest ja absurdselt loomulikest asjadest.
Totter Fastsmile tuleb mõttelt, et ma pole soomlane
Hüääni moraal ja šimpansi kombed (809)
Määä, bhäää, mhhäää! Lambad kesklinnas? Ei, vaid eestlased teel toidupoodi või tasuma küttearveid!
Eesti majandusime? Tõesti on imelik, et üks riik üritab saada hakkama ilma majanduseta.
Tubli Eesti areng: Nõukogude Liidu kõige jõukamast vabariigist Euroopa Liidu puruvaeste hulka.
Lennart Meri ütles: Eestist saab Euroopa südametunnistus, sest eestlaste kannatused on vorminud neist moraalselt õiglased. Taadil oli hea huumorimeel.
Mida vaesem rahvas, seda külluslikumat elu elavad selle juhid. Eriti on seda näha Ida-Euroopas ja Aafrikas. Ütlen, miks – vaene rahvas on harimata, arg, ükskõikne ja kardab autoriteete, isegi kui autoriteedi esindajad on maksumaksjate raha raiskavad 20aastased vinnilised pitsanäod.
Oma poliitikutest pole Eesti moraali päästjaid, vaid nagu kõik hästi teame, on asi pigem vastupidi. Kodumaal väärikalt käituv Eesti poliitik on sama haruldane nähtus kui oma aedikut koristav põrsas. Eestis on piiks-piiks-laenud ja peaks-peaks-poliitikud. Esimene hea Rootsi aeg elati 17. sajandil ja teine sai just otsa. Nüüd oleks vaja hakata ise tegema õigeid otsuseid.
Minu hea sõber küsib minu käest tihti: kas kogu jama põhjuseks Eestis ongi see, et eestlased on saksa mõisnike sohilaste järglased?
Jälle käib imemine
Eestlase moraal on sama puhas kui tema aluspesu, mida ta vahetab kord nädalas. Nii tihti? Pesu saab puhtaks pestes, aga moraaliga on lood keerulisemad. Eesti moraaliga varustatud mees peseb meelsamini raha kui oma aluspükse.
Suurem osa eestlastest vaevalt teabki, mis tähendab sõna moraal. Ise pole ma 15 aasta jooksul kuulnud kordagi, et eestlane oleks seda sõna kasutanud. Tüüpiline eesti mees arvab, et moraalil on midagi pistmist oraaliga ja innustub sellest.
Kas eestlastele pole kooli usuõpetuse tunnis räägitud, mis asi on moraal? Ah jaa, unustasin, Eesti koolides tõepoolest polegi Nõukogude pärandina usuõpetust. Kangelastraktoristil ja meisterlüpsjal pole vaja kristlaslikku eetikat.
Tundub, et Eesti koolide põhiülesandeks on toota stressis, olematu enesehinnangu ja tühja pilguga pärdikuid, kelle kõrval lobotoomia operatsiooni läbikäinud tunduvad rõõmsad ja algatusvõimelised.
Tallinna jõusaalis treenija ei pane raskusi tagasi oma kohtadele pärast harjutust, vaid jätab need järgmise treenija mureks – kes on võib-olla 40 kilo kaaluv pisike naine. Helsingi või New Yorgi jõusaalist lendaks selline enesekeskne pihkur välja sekundi murdosa jooksul.
Kallid eestimaalased: kõrge moraal tähendab õiglust, seda, et abivajajaid aidatakse igal juhul ja igal ajal. Ühiskond ja kaaskodanikud ei jäta kedagi üksi oma muredega. Iga inimene on tähtis, rahakoti sisust olenemata.
Kui ühiskond ja selle liikmete moraal ja eluväärtused on paigas, on ühiskond enamasti stabiilne ja õnnelik ning sellest tulenevalt arukas, innovatiivne ja jõukas. Kindlasti ka julge ja kriitiline. Kas Eesti on seda?
Moraalsel kapitalil on ilmselge seos rahalise kapitaliga: moraalne kapital toodab rahalist kapitali. Eestis aga arvavad paljud, et vaesele riigile pole tugev moraal taskukohane. Euroopas pole vist teist riiki, kes on nii mitu korda imetud tühjaks nii moraal-sest kui ka rahalisest kapitalist nagu Eesti. Lürp, lüüürrrp – jälle käib Eesti tagatubades usin mõnus imemine.
Eesti on valinud oma tee ega hooli oma vaestest, haigetest ja vanuritest. Või kas olen saanud asjast valesti aru? See vaesus ja viletsus, mida olen näinud ja peaaegu iga nädal näen Eesti külades ja asulates, tundub minu lääne kolleegidele täitsa uskumatu. Paljudes kohtades elati 1991. aastal paremini aastal kui 2009.
Kuradi jõhker Eesti!
Eesti ühiskond on nagu hüään, kes armutult rebib lõhki nõrgad ja jätab preeriasse surema. See preeria võib olla Tallinnas Kopli, Tartus Hiinalinn või Kagu-Eesti tervikuna.
Keskmise eestlase moraalsed väärtused on pärit C-kategooria kauboifilmist. Video on piraat, muidugi, internetist tõmmatud või Sadamarketist ostetud.
Rääkides loomadest: eile nägin Tallinnas BMW roolis jälle šimpansit. Juhil oli sama madal laup, aga ka sõitis nagu šimpans, ettearvamatult ja ohtlikult. Loodan, et ei tee ülekohut šimpansitele. Neid ahve näeb igal kellaajal Hobujaama ristmikul, kus nad pööravad Laikmaa tänavalt tulles liiklusreegleid eirates vasakule Narva maanteele. Surmaralli jätkub ilma takistusteta.
On siis ime, et tuhanded eestlased valivad kolimise välismaale? Masspõgenemine Eestist kogub hoogu. Helsingi piirkonnas peavad koolid palkama juurde eesti ja vene keele õpetajaid. Tere tulemast! Elukeskkond, mis peab lugu õiglusest, demokraatiast ja turvalisest elust, ahvatleb.
Ise soovitan igale eestlasele, kellel see vähegi võimalik, kolida Eestist minema. Kohe. Ruttu. Kindlasti. Naasete 20–30 aasta pärast ja toote kaasa väärika eluviisi ja kõrgema moraali. Võib-olla juba enne seda on Euroopa Liit kehtestanud viimaks ühtse sotsiaalpoliitika, Eesti poliitikute kiuste, mis võiks olla päästerõngaks Eesti nõrgematele.
Pole ka ime, et välismaale Soome pürgivatel Eesti ettevõtetel on probleeme just nimelt moraaliga. Kõik mäletavad Tallinki juhtide sigatsemist laeva peal. Ka teehooldusfirma Teho seiklused Soomes ei näidanud eriti kõrget moraali. Soome ehitajate liidu koduleheküljelt leiate kümnete Eesti ehitusfirmade nime, keda enam ei lasta Soome ehitustele maksmata palkade või päevaraha tõttu.
Eile nägin ma Eestimaad, kuradi jõhker oli, kuradi raisk!
Tallinn on kui Absurdistan (56)
Tallinna vanalinna kalli hotelli noored töötegijad kutsuvad oma kliente jobudeks. Kliendid ei mõista, et neid on solvatud, sest 98 protsenti ei oska kohalikku keelt. Hotelli juhtki on välismaalane.
Miks nad siis kliente mõnitavad? Nad on lapselikud, aga asi on ka ebaprofessionaalsuses ja ametiväärikuse puudumises.
Soome turist on kuningas
Soome turistide arvates on Tallinna suurim probleem just nimelt klienditeenindajate ametioskuste puudumine. Ettekandjad ei tea, millest toiduannus koosneb, baarmenid ei oska õigesti kokteile teha. Tallinna postimaja läheduses asuva hotelli portjee ei teadnud eelmisel nädalal, mis on Kadriorg ja kuidas sinna võiks jõuda.
Tallinna kohutavalt kiiresti tõusnud hinnatase pole siiski soomlasi heidutanud, sest nende jaoks ei ole Tallinn märkimisväärselt kallinenud.
90 protsenti soomlastest ostab Tallinna-reisi vaid siis, kui saab selle sigaodavalt. Sestap reisikorraldajad ja laevafirmad lasevad hinnad alandlikult väga madalale, lisaks tingivad soomlaste jaoks ka hotellihindu. Kõige odavamalt saab soomlane edasi-tagasi laevapileti ja hotelli Tallinnast 40 euro ehk 600 krooniga.
Kui Tallinna hotellis ööbib kõrvuti tubades soome ja eesti pere, siis on eesti pere tõenäoliselt maksnud selle eest kaks korda rohkem. Mitmed siinsed restoranidki teevad soomlastele soodustusi.
Meeldib see või mitte, aga Tallinna hotellide klientidest 60 protsenti on Soomest. Välismaa klientidest moodustavad soomlased 70 protsenti. Geograafiliste põhjuste tõttu soomlaste osakaal ei lange enne, kui vene turistide arv hakkab plahvatuslikult tõusma. See ei oleks kõigile meeltmööda.
Tallinn unistab kvaliteetturistidest, aga saab siia hinnateadlikud, kõige pärast tingivad keskklassi soomlased. Kvaliteetturistid käivad kvaliteetsetes reisikohtades. Rootslaste, kes on taseme asjatundjad, arv Tallinna hotellides väheneb.
Soomlaste reisimine Tallinna on kasvanud tänu Viking Line’i ja Tallink Silja uutele laevadele ja nende tutvumissoodustustele. Laevade vananedes soomlaste huvi taas langeb.
Kahjuks ei suuda Eesti pealinn ikka veel turistidele eriti muud pakkuda kui odavat reisipaketti ja vanalinna. Vaatamisväärsusi on vähe, pole ainsatki Linnamäe ja Legolandi sarnast koguperepaika. Vaatamisväärsuste loomisesse pole soovinud investeerida ei eraettevõtjad ega ka linn või riik. Vabaduse väljakule ilmselt tõusvast vabadussambast vaevalt kujuneb positiivses mõttes vaatamisväärsus.
Ikka odav viin
Reklaami- ja PR-tööst ei tundu isegi Tallinna turismiamet olevat huvitatud. Kirjutasin eelmisel suvel Tallinna reisijuhti Soome turule ja palusin turismiametilt soovitada sellesse 10 vaatamisväärsust – Tallinna Top 10. Vastuseks sain vaikuse.
Kongressi- ja messiturismi jaoks puuduvad Tallinnas piisavalt suured ja nüüdisaegsed ruumid, ja tundub, et ka Linnahalli ei uuendata messikeskuseks. Need jõukad turistid suunduvad nüüd Helsingisse ja Riiga.
Investeeringute puudujääke kurdavad ka soome turistid. Linn ei investeeri parkidesse, pinkidesse ja rohealadesse, või investeerib liiga aeglaselt. Üks purskkaev ja paar haisvat välikäimlat Kanuti aias ei ole veel piisav.
Tallinn ei püüa pakkuda kogu aeg midagi uut, ilusat ja põnevat, vaid seisab peamiselt halli ja lagunenud välimusega. Muutust ei ole oodata enne, kui linn hakkab suhtuma linnapildi kujundamisse tõsiselt ja võtab investeeringuteks piisavalt palju laenu. Tulumaksubaas on Eestis nii õhuke, et selle rahaga ei saada Eesti pealinna iial korda. Laenu võtmine investeeringuteks on ka märk sellest, et linn suhtub oma tulevikku optimistlikult.
Siiani pole Tallinna linnapilti arendatud euroopaliku tava kohaselt, vaid kasumiahnete kinnisvaraarendajate ettekirjutuste järgi. Tulemus on niisugune, nagu ta on – peamiselt külm, kole ja kaootiline. Soovitan tutvuda World Trade Centeri laiendamisprojektiga.
Üldjoontes on Tallinn ikka veel üks Absurdistan, kus jalakäijate tee võib olla 20 sentimeetrit lai ja lõppeda poole pealt. Sõiduteel puudub vihmavee äravool, valgusfoor näitab kõigile punast tuld ja ümbersõidu teeviidad on vaid eesti keeles. Välismaalane vaevalt saab aru, mida tähendab "Kaarli puiestee on suletud".
Imekspandav on seegi, et Tallinna kesklinnas pole ainsatki korralikku jalgrattateed, isegi mitte peateede kõrval. Võrdlus rikka Helsingiga on ebaõiglane, aga seal pakub linn turistidele tasuta City Bike’i jalgrattaid.
Turist ei tule Tallinna otsima Wifit ja Hifit, vaid inimsõbralikkust ja keskaegset ajalugu. Siit-sealt ta seda ka leiab. Muidugi on suur pluss ka see, et viina hind on ikka veel suhteliselt madal
Sami Lotila: "Hakkame homodeks!" (61)
Eestis elava soome ajakirjaniku Sami Lotila arvates on eesti meestes nii palju homoviha ja -hirmu, et tema hakkaks solidaarsusest homoks ning hiljem võiks ta öelda, et Eesti tegi temast homo.
"Eestlaste homoviha tekitab nii palju vastumeelsust ja antipaatiat, et mina, andunud heteroseksuaal, olen kavatsenud hakata homoks puhtalt solidaarsusest. Minu veel kirjutamata mälestuste pealkiri oleks: Eesti tegi minust homo.
Üks põhjus eesti meeste homohirmule on muidugi mälestused Nõukogude armeest. Seksuaalkuriteod punaarmees oleks tähtis ja isegi vältimatu uuringuteema Eesti teadlastele. Või kas me, soomlased, peame lahti seletama ka selle, eestlastele endale liiga valusa teema?
Liiga paljud eestlased on laisad, passiivsed ja ükskõiksed ja nii on ka Eesti homod. Tuntub, et Eesti homod isegi ei ürita leevendada ühiskonna eelarvamusi enda kohta. Eestis pole veel ühtegi tõsiseltvõetava seksuaalvähemuste ühingut või survegruppi, mis lööks kaasa Eesti ühiskonna arengus. Homodel on aeg hakata tungivalt nõudma oma õigusi. On juba aeg astuda kapist välja.
Euroopa viie kõige jõukama riigi hulga Eesti ei saa järgmise 100 aasta jooksul - kui üldse kunagi. Eestlastel ongi aeg valida endale realistlikum eesmärk: viime Eesti Euroopa viie kõige homolikuma riigi hulka!
Eesti parlamendil ja presidendilossil teatavasti juba on tore roosa värv. See on hea algus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar